Konverentsil rääkisid oma kogemustest ja mõtetest seoses heategevusega kirjanik Vladislav Koržets, zooloog Aleksei Turovski, Tervisekassa ravimite ja meditsiiniseadmete osakonna juhataja Erki Laidmäe, Toetusfondi patroon Evelin Ilves, Confido tegevjuht ja juhatuse esimees Kalev Reiljan, Tallinna Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts, Selveri juhatuse liige Kristi Lomp, saatejuht ja produtsent Margus Saar, Tallinna Lastehaigla nõukogu esimees ning Toetusfondi asutajaliige Merike Martinson,

Konverentsil avasõnad öelnud kirjanik Vladislav Koržetsi sõnul peetakse maailma religioonides kaastunnet ja headust suureks vooruseks. „Heldus on sõna, mida me kõik teame, kuid kasutame nii kirjas kui kõnes siiski võrdlemisi harva. See sõna pole laenatud muudest kultuuridest, vaid on iidne läänemere-soome sõna. Kui ütleme „heldeke küll“ või „helde taevas“, siis me lihtsalt ei mõtle selle tähenduse peale,“ rääkis Koržets.

Toetusfondi nõukogu esimees ja asutajaliige Merike Martinson kõneles, et fondi algusaastatel 1990ndate alguses oli heategevusel negatiivne alatoon, kuid see on aastatega muutunud.

Mis aga pole Martinsoni sõnul muutunud, on rahapuuduse küsimus. „Kui alustasin arstina, siis anti mulle kaasa põhimõte, et laste tervis on esmatähtis ja sellele peab alati olema roheline tee. Minu tööelu on olnud selles mõttes õnnelik, et saatuse tahtel on see viinud mind mitmete oluliste algatuste eesotsa nagu laste intensiivravi loomine, vaimse tervise keskuse rajamine jpm. Aga alati on sinna juurde kuulunud klausel, et väga tore, tehke, aga raha ei ole,“ ütles Martinson. „Kuid oleme toetusfondis alati lähtunud põhimõttest, et kui tahad midagi ära teha, siis otsi võimalusi selle tegemiseks, mitte põhjusi mitte tegemiseks.“

Selveri juhatuse liige Kristi Lomp rääkis oma ettekandes „Koos on kergem – heategevusest ettevõtja pilgu läbi“, et imede toimepanek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele.„Minagi olen arstidele, õdedele ja imedele lootnud ning mõtisklenud selle üle, kus on inimvõimete piir – seda polegi. See erineb inimeseti ning seda saab nihutada. Kõik ei lähe piiriga jõudu katsuma, kuid igaüks, kes väikestega töötab, peab olema valmis oma tegudega imesid korda saatma. Inimliku ja jumaliku kohtumispaiga lähistel tegutsemine ehk imede toime panek on keeruline, kuid nendele kaasa aitamine on jõukohane paljudele,“ sõnas Kristi Lomp. "Selveris teame igal aastal, et koos on kergem. Selveri jaoks on lastehaiglate toetamine kõige

Zooloog Aleksei Turovski rõhutas enne oma ettekannet, et analoogiad ei tõesta mitte midagi ning sõnas, et loomariigis ei ole koos kergem ega lihtsam, vaid tihtipeale palju raskem, keerulisem ja ohtlikum. „Kui aga õnnestub koos elada, siis on koos kindlam. See annab lootusele reaalsust ja see on määrava tähtsusega. Kes on sotsiaalne kiskja? Sotsiaalne kiskja on selline liik, kelle esindajad teevad koostööd, jaotades funktsioone jahi pidamisel. Võttes vastu kõige suuremaid väljakutseid, mis neil on, sest iga hamburger hakkab vastu!“ rääkis Turovski.

Aleksei Turovski pööras pilgu ka taimeriiki

Eesti pikima traditsiooniga heategevus-saade Jõulutunnel sai alguse 1999. aastal. Jõulutunnel soovib pakkuda toetust olulise sotsiaal- või terviseprobleemi lahendamisel, mis on seni saanud liiga vähe tähelepanu või vajab lisatuge olemasoleva süsteemi kõrval. Jõulutunneli produtsendi Margus Saare sõnul võiks televaatajate annetuste eest soetatav seade, pakutav tegevus või lahendus omada ulatuslikku positiivset mõju, toetuse eesmärk peaks olema selgelt mõistetav ja tulemus mõõdetav.

Reklaamiagentuur Imagine\TBWA (varasemalt TBWA Guvatrak) on Toetusfondi abistanud ning korraldanud pro bono heategevuskampaaniad fondi algusaegadest alates. Imagine\TBWA mõtles välja ka vahvad tegelased urmelid, kelle seiklused koondati 2018. aastal ilmunud heategevuslikku muinasjutu-raamatusse "Urmelid ja 12 heategu".

Tallinna Lastehaigla Toetusfond toetab kaht noormeest (13-aastane Romen ja 15-aastane Nikita), kes põevad haruldast haigust tsüstlist fibroosi. Nad on esimesed lapsed, kes hakkasid Eestis uudset tsüstilise fibroosi ravi saama.  Tegemist on hingamiselundeid ja seedesüsteemi hõlmava harvaesineva päriliku ainevahetushaigusega. Haiguse põhjuseks on geenidefekt. Selle haigusega lapsi on Eestis praegu ligi 60.

Mõttekoja Praxis tegevjuht Urmo Kübar, rääkis, et kõik, mida annetuste puhul numbrites mõõta saab, on läinud aina paremaks. 2021. aastal annetati Eesti vabaühendustele 55 miljonit eurot, Lastehaigla Toetusfond oli viiendal kohal. Keskmine annetaja annetab Eestis aastas 60 eurot.

„Covid ega sõda Ukrainas pole näidanud, et soov head teha väheneks, annetajaid on aina enam,“ rääkis Urmo Kübar. „Eesti annetajad saavad tegelikult annetada rohkem, seda eriti jõukad ja ka keskmine tavainimene.“

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tõi esile, et heategevus kui selline näitab meie ühiskonna küpsust. „Kui varasemalt oli annetamine ettevõtjate poolt rohke, siis järjest enam on see midagi, mis on üksikisiku küsimus. Me ei taha olla ainult saajad ühiskonnas. Eestis on annetamine mugav.“ Minister leidis, et üle tuleb vaadata, et inimesele ja ettevõtjale oleks soodne annetada. „Meil peaks olema soodustus, see näitab ühiskonna hoiakut. Maksusoodustused on üks võimalus, kuidas riik nügimise kaudu kõigi käitumist muuta saab. Heategevus peab andma mingi kiirendi.“

„Annetamisest saab kasu kogu ühiskond,“ ütles Tallina Lastehaigla juhatuse esimees Katrin Luts. „Esmalt saab kasu annetaja, teine kasu on see, et saame annetajaid juurde.

Confido tegevjuht Kalev Reiljan märkis, et Eestis on aitamise ja annetamise kultuur arenenud jõudsalt. „Eestis on hea pinnas annetamisele ja aitamisele, kuna ühiskond on väga kokkuhoidev. Mina pole eales Eestis elades tundnud, et parim toit eestlasele on teine eestlane. Meil on ühiskonnas kõrge usaldus ja aitamise kultuur on seetõttu väga hea.