Luumurde, aga ka põrutusi saavad lapsed näiteks kõrgetelt ronimisredelitelt ja kiikedelt alla kukkudes või ka hüpates. Kui nähtavat vigastust ei ole, kuid laps kurdab valu, võiks valusale kohale panna peale apteekides müüdavat põrutusgeeli. Seda ei tohi panna lahtisele haavale, sest siis hakkab haav väga kipitama. Kui valu järele ei anna, tuleks pöörduda traumapunkti, et arst saaks vigastuse tõsidust hinnata.
Tüüpilisemad suvised õnnetusjuhtumitest võib veel välja tuua erinevad põletushaavad ning vigastused muruniidukitega, aga ka koera-, rästiku- ja putukahammustused. Iga õnnetusjuhtumi korral tuleks kiiresti olukorda hinnata, vajadusel kutsuda kiirabi, anda esmaabi, konsulteerida spetsialistiga ning tulla traumapunkti kontrolli.
Mis peaks olema koduses esmaabikapis?
- Mitu rulli erineva laiusega puhast sidet
- Plaastreid väiksemate kriimustuste jaoks
- Antiseptiline puhastusvahend
- Valuvaigisti
- Põletuse vastane geel (Burn Gel, Burnshield)
- Põrutusgeel (Ice Gel, Deep Relief)
- Külmakott
Laste suvistest traumadest andsid ülevaate Tallinna Lastehaigla traumatoloogiaosakonna juhataja dr Jana Kritt, traumatoloog-ortopeed dr Andres Lukanenok ning traumatoloogiaosakonna õendusjuht Ülle Gents.
|